Jõukalkulaator

Vertikaalhüppe võimsuse kalkulaator

Muuda vertikaalhüpe vattideks — tipp- ja keskmine anaeroobne võimsus Sayersi võrrandite järgi. Tasuta, kohe ja ilma registreerimiseta.

Mida vertikaalhüpe mõõdab?

Vertikaalhüpe on odavaim alakeha võimsustest, mis olemas on: see, kui kõrgele sa maast lahti saad, on otsene näit sellest, kui palju jõudu suudad toota ja kui kiiresti sa seda teed. Hüppe kõrgus üksi paneb sind pingeritta ainult samasuguse kehaehitusega inimeste seas. Vattideks teisendamine toob kehamassi tagasi mängu — just see lubab võrrelda 60 kg ja 100 kg hüppajat ning teeb numbri jälgimise mõttekaks ka siis, kui kaal muutub.

Kuidas see kalkulaator töötab

Peanumber on Sayersi tippvõimsuse võrrand — 60,7 × hüppe kõrgus sentimeetrites + 45,3 × kehamass kilogrammides − 2055 — mille Sayers avaldas kolleegidega 1999. aastal ajakirjas Medicine & Science in Sports & Exercise, kus kolme hüppevõimsuse võrrandit valideeriti 108 sportlase peal jõuplatvormi mõõtmiste vastu. Sama töö annab allaistumisega hüppele oma variandi (51,9 × kõrgus + 48,9 × mass − 2007) ja keskmise võimsuse number pärineb Harmanilt kolleegidega (1991). Kõik kolm on regressioonid, mis on sobitatud tervete sportlike inimeste peal, seega väga kergele hüppajale väga väikese hüppega ei anna nad midagi mõistlikku.

Kuidas hüpet korralikult mõõta

Kasuta iga kord sama meetodit ja ära neid kunagi sega: Verteci või seinapuudutus mõõdab ulatuse ja puutepunkti vahet, kontaktmatt tuletab kõrguse lennuajast ning need kaks annavad samal sportlasel mitme sentimeetri võrra erineva tulemuse. Soojenda korralikult, tee kolm katset täieliku puhkusega vahepeal ja jäta meelde parim. Kükkhüppe võrrandi jaoks alusta paigal hoitud veerandkükist ilma allaistumiseta; vastuliigutusega numbri jaoks hüppa nii, nagu loomulikult hüppaksid, kätehooga või ilma — aga vali üks variant ja jää selle juurde.

Numbri kasutamine

Tippvõimsust vattides võrdled trennikaaslaste ja avaldatud normidega; vatte kilogrammi kohta võrdled hooaja jooksul iseendaga, sest see lõikab kaalumuutuse välja. Kui absoluutne võimsus kasvab, aga suhteline seisab, tuli juurdekasv massist, mitte plahvatuslikkusest. Kõige levinum põhjus, miks muidu progresseeruval tõstjal hüpe kinni jääb, on lihtne: treeningus on palju rasket aeglast tööd ja mitte midagi kiiret.