Kogu keha treeningud vs. jaotatud kavad kahevõitlusalades
Kui nädalane treeningumaht on võrdne, tagavad kogu keha treeningud ja lihasgruppide kaupa jaotatud kavad sarnase jõu- ja lihasmassi kasvu. Siiski jaotavad kogu keha treeningud väsimust ühtlasemalt, kaitsevad plahvatusliku jõu arengut samaaegse treeningu interferentsiefekti eest ning tulevad toime vahelejäänud treeningutega nii, et võitlustreeningud saavad vähem häiritud.
Viimati uuendatud: 2026-10-28
Kui nädalane treeningumaht on võrdsustatud, tagavad kogu keha treeningud ja lihasgruppide kaupa jaotatud kavad peaaegu identse maksimaalse jõu ning lihashüpertroofia kasvu [1, 2, 19]. Kahevõitlussportlastele, kes peavad tasakaalustama sparringut, tehnilisi harjutusi ja vastupidavustreeningut, pakuvad kogu keha kavad üldiselt paremat väsimuse jaotust, paindlikumat ajaplaneerimist ja plahvatusliku jõu säilimist [2, 5]. Peamine tingimus on see, et suure sagedusega tehtavates kogu keha jõutreeningutes tuleb rangelt kontrollida treeningukorra mahtu ja intensiivsust, et vältida süsteemse neuromuskulaarse väsimuse kuhjumist, mis võiks segada sooritust matil [5, 9, 16].
Jõu ja lihasmassi säilitamine: võrdsustatud treeningumahu põhimõte
Otsesed võrdlused näitavad, et nädalase treeningumahu jagamine eri sageduste vahel annab võrreldavaid kohastumusi, kui seeriate koguarv jääb samaks. 8-nädalases uuringus, kus võrreldi üla- ja alakeha jaotatud kava (kaks treeningut nädalas lihasgrupi kohta, 8 seeriat treeningus) kogu keha kavaga (neli treeningut nädalas lihasgrupi kohta, 4 seeriat treeningus), saavutasid mõlemad rühmad sarnase kükkimise 1KM, lamades surumise 1KM ning üla- ja alakeha lihaspaksuse kasvu [1]. Neid tulemusi toetavad laiemad metaanalüütilised tõendid, mis näitavad, et võrdsustatud mahu korral ei ole jaotatud kavade ja kogu keha programmide vahel olulist erinevust jõu ega lihaskasvu osas [2].
Samamoodi näitas 12-nädalane uuring treenimata naistel, milles võrreldi 2-päevast kogu keha programmi 4-päevase üla- ja alakeha jaotatud kavaga, võrreldavat arengut lamades surumises (25,5% vs. 30,0%), jalapressis (29,2% vs. 28,3%), hoota vertikaalhüppe kõrguses (mõlemas rühmas 12,5%) ja ülakeha võimsuses (20,3% vs. 16,7%) [19]. Mõõdukalt treenitud tõstjatel andis võrdse mahu jaotamine kahe või nelja treeningu vahele nädalas samuti samaväärse maksimaalse jõu ja lihaskasvu [25]. Kuigi suurem treenimissagedus võib anda väikeseid eeliseid – näiteks hinnanguliselt 3,27% täiendavat jõukasvu iga lisatud iganädalase treeningukorra kohta erineva jõutreeningu kirjanduse põhjal [2] –, on kava struktuursest jaotusest palju olulisem piisava iganädalase stiimuli saavutamine.
Väsimuse juhtimine ja treeningukorra tihedus
Kogu keha treeningud toovad kahevõitlussportlastele erilist kasu just treeningusisese väsimuse ja taastumise dünaamikas. Suure treeningumahu koondamine ühte kindla lihasgrupi treeningusse (näiteks 6–10 seeriat rasket alakeha baasharjutust) tõstab märgatavalt tajutava pingutuse määra (RPE) ja tekitab tugevat lokaalset kurnatust [5]. 8-nädalases uuringus treenitud meestel teatasid jaotatud kavasid sooritanud katsealused mitme nädala jooksul kõrgemast RPE-st ja suuremast treeningujärgsest väsimusest võrreldes nendega, kes jaotasid sama mahu sagedaste ja väiksema mahuga kogu keha treeningute vahel (3 seeriat harjutuse kohta neljal päeval) [5].
Treeningukorra liiga suur maht võib muutuda kudedele kohastumisel ka ebaefektiivseks. 111 jõutreeningu uuringu metaregressioonianalüüs näitas, et seeriate arvul treeningukorra kohta oli oluline negatiivne seos lihasmassi kasvuga (moderaatori hinnang: -0,03, p = 0,04), mis viitab sellele, et liigse mahu surumine üksikutesse treeningutesse pärsib hüpertroofilisi tulemusi [21].
Võitleja jaoks võib suure mahuga jaotatud kavadest tulenev lokaalne lihasväsimus järgnevat tehnilist treeningut tõsiselt halvendada. Kontsentreeritud jõutreeningublokid, mis sisaldavad suures mahus rasket vastupanu (>85% 1KM), tekitavad tugevat jääkväsimust ega paku kiire liikumise stiimulit, mis halvendab sooritust sparringus ja uute oskuste omandamist matil [9]. Seeriate hajutamine mitme madalama tihedusega kogu keha treeningu vahel vähendab äärmuslikku treeningujärgset lihasvalu, hoides samal ajal üksikud treeningud lühikesed.
Võimsuse arendamine ja samaaegse treeningu interferentsiefekt
Kahevõitlussportlased seisavad silmitsi „interferentsiefektiga” – mida kirjeldas esmakordselt Robert Hickson 1980. aastal –, kus samaaegsed jõu- ja vastupidavusstiimulid loovad vastuolulisi molekulaarseid ning neuromuskulaarseid kohastumusi [10]. Kuigi samaaegne vastupidavustreening ei pärsi oluliselt lihashüpertroofiat (SMD −0,01) ega maksimaalset jõudu (SMD −0,06), vähendab see märgatavalt plahvatuslikku võimsust (SMD −0,28), eriti kui jõu- ja vastupidavustreeningud toimuvad ajaliselt väga lähestikku [2, 11].
Plahvatusliku jõu vähenemine toimub seetõttu, et vastupidavusstiimulid aktiveerivad signaaliradu (nagu AMPK ja CaMK), mis võivad pärssida valgusünteesi radu (mTOR ja AKT), nihutades samal ajal neuromuskulaarset活性eerumist ja kutsudes esile lihaskiutüüpide ülemineku kiiretest IIx/IIa tüübi kiududest I tüüpi kiududeks [11, 16]. Vastupidavusest tingitud neuromuskulaarne väsimus võib pärssida võimsust 6–24 tundi ning laiem neuraalse erutuvuse väsimus võib püsida 24–72 tundi [16].
Et säilitada plahvatuslikku võimsust, tehes jõutreeningut paralleelselt võitlustreeninguga:
- Kasutage lühikesi sprindiintervalle (sSIT): Kõrge intensiivsusega intervalltreening (HIIT) ja lühikesed sprindiintervallid parandavad motoorsete üksuste värbamist ning kiirete lihaskiudude sünkroniseerimist, toetades jõu arendamise kiirust [15]. 8-nädalases uuringus riikliku taseme karatesportlastega andis lühikeste sprindiintervallide (4 seeriat, 5 kordust 5-sekundilisi maksimaalseid sprinte) kombineerimine jõutreeninguga suure arengu allatõukega hüppe kõrguses (ES = 1,55–1,58) ja tippvõimsuses (ES = 1,53–1,80) sõltumata harjutuste järjekorrast, samas kui pelgalt jõutreening aeroobset võimekust ei parandanud [7].
- Eraldage treeningukorrad võimaluse korral: Vähemalt 3-tunnise puhkepausi jätmine jõutreeningu ja vastupidavus-/sparringutreeningu vahele vähendab interferentsi mõju jõule ja võimsusele miinimumini [8].
- Reguleerige vastupidavustreeningu sagedust: Vastupidavustreeningu maht ja sagedus on negatiivses korrelatsioonis jõukasvuga [10]. Vastupidavustreening 1–2 korda nädalas mõjutab jõu arengut minimaalselt negatiivselt, samas kui 3 või enam iganädalast vastupidavustreeningut pärsib kohastumusi märkimisväärselt [10].
- Valige vähe lihaskahjustusi tekitavad vastupidavusviisid: Põrutusevabad ja väikese ekstsentrilise koormusega treeninguviisid (nagu rattasõit, mäkketõusu sprindid, kelgu lükkamine või ujumine) tekitavad vähem lihaskahjustusi ja jääkväsimust kui tasasel pinnal jooksmine, säilitades paremini jõutreeninguvõimekust [11].
Praktiline ajaplaneerimine ja järjepidevus matil
Kahevõitlusalade treeninguplaanid on harva etteaimatavad. Sparringute maht kõigub, ette tuleb pisivigastusi ja tehnilised nõuded nõuavad sageli ajakava kohandamist. Kogu keha kavad pakuvad praktilist paindlikkust vahelejäänud treeningute suhtes [2].
Kui sportlane, kes järgib 3-päevast kogu keha kava, jätab raske sparringu tõttu vahele ühe treeningu, kaotab ta ligikaudu 33% oma nädalasest stiimulist ühtlaselt kõigi liikumismustrite lõikes, jätmata tähelepanuta ühtegi konkreetset lihasgruppi [2]. Seevastu kord nädalas treenitava jaotatud kava puhul (näiteks ülakeha tõmbepäev või jalapäev) toob treeningu vahelejäämine kaasa nende sihtlihasgruppide treeningumahu 100%-lise kadumise terveks nädalaks [2].
Kahevõitlussportlastele, kes treenivad mitu korda nädalas matil, tagavad 2–3 väikese mahuga kogu keha treeningut järjepideva neuromuskulaarse stimulatsiooni, väiksema treeninguaegse väsimuse ja maksimaalse struktuurse paindlikkuse.
Viited
Veebiallikad
- Split or full-body workout routine: which is best to increase ...
- Full Body Workout vs Split: 3 Templates
- The Perfect Workout Split For Fighting
- A Comparison Between Total Body and Split Routine ...
- Strength training: is less but more often better for athletes?
- The Effect of Carbohydrate Intake on Strength and Resistance ...
- Sequencing Effects of Concurrent Resistance and Short ...
- Sequencing Effects of Concurrent Resistance and Short ...
- concurrent training — GC's Blog
- Optimizing concurrent training programs: A review on factors ...
- Concurrent Training: Science and Practical Application
- Muscle fatigue and interference phenomenon during ...
- The effect of concurrent high-intensity interval training and ...
- The Effect of Two Different Concurrent Training Programs ...
- The Role of High-Intensity Interval Training (HIIT) in ... - PMC
- 6 Methods to Transform Athletic Performance with ...
- Why High Intensity Interval Training(HIIT) is more effective for ...
- Efficacy of Split Versus Full-Body Resistance Training on ...
- A randomized trial on the efficacy of split-body versus full-body ...
- Partial Vs Full Range of Motion Resistance Training
- A Systematic Review with Meta-Analysis of the Effect of ... - PMC
- Strength: Systematic Review And Meta-Analysis Master List
- Effect of Resistance Training Frequency on Gains in ...
- The influence of resistance exercise training prescription ...
- Equal-Volume Strength Training With Different ...